top of page

Jaapanisse kingituseks

  • kaireraiend8
  • Dec 9, 2015
  • 2 min read

Mllised oleksid sobilikud kingitused kaasa võtmiseks Jaapanisse ja mida tuleks kindlasti vältida.

Eestist viidav kingitus võiks olla jaapanlaste jaoks uudne, aga mitte veider. Üldiselt on kingituse juures olulisem kinkimise fakt ise, mitte kingituse sisu. Eesti puust asjad (nõud vm), kui on hea kvaliteediga, võiksid olla sobivad, samuti linasest riidest rätikud, laudlinad vm. Samuti keraamika, aga siin võiks enne googeldada nt selliseid sõnu nagu "kutani-yaki" ja "wabicha" ning vaadata pilte, et saada ettekujutus, millise kuju ja töötlusega asju eelistatakse (NB! eriti väärtuslikud on asjad, mille vorm ei ole täiuslik, vaid sisaldab jälgi meistri käest). Käsitööd hinnatakse kõrgelt.

Kingituste tegemine on Jaapanis omaette kunst ja see on jagatud kaheks kingituste tegemiste hooajaks aastas: juunikuu ehk suvine kingituste tegemine, mille nimi on ochugen, ja detsembrikuu ehk talvine kingituste tegemine, mille nimi on oseibo ja mis langeb kokku jõulude ja uue aastaga. Nende sündmuste jaoks on kindlad traditsioonid ja kingituste tegemise reeglid. Sobilikud kingitused on mõlemal korral head viskid, kuivatatud puuviljad, vürtsid ja nori ehk vetikad.

Kingitus peaks olema pakitud mitmesse kihti, mõnikord on asi ise väga väike, kuigi pakk on suur.

Enamus kingitusi pakitakse esmalt tavalisse ja seejärel valgesse paberisse. Punane värv sobib kingitusele ja kaartidele, kui tegemist pole just haigusega kuna punane sümboliseerib verd. Kuigi valget värvi seostatakse Aasias matustega, siis annavad lisatähenduse ka kingituse paelad mizuhiki ja teised pakkimisdetailid. Oleks mõistlik kasutada punast või kollast paberit, sel juhul pole erilisi mizuhikisid vaja. Kui kasutate valget paberit, peate kasutama mizuhikisid, mis on tavapäraselt punased ja valged. Mizuhikid seotakse kahel viisil -

  • cho-misubi stiil: jätab liblika tiibade mulje ja kasutatakse tänukingituse, sünnipäevade, õnne ja jõukuse soovimisel ning muul sarnasel puhul

  • musubikiri stiil: paela otsad lõigatakse lühikeseks, mis tähendab, et kurb sündmus (haigus, lein) kiiremini lõpeks

Mizuhiki sõlme kohale kirjutab kinkija sündmust tähistava pühenduse ning lehvi sõlme alla oma nime. Väga traditsiooniline lisa on "pitser" ehk kaunistus, mille nimi on noshi ja mis asub pühendusest paremal, kingituse paremas ülemises nurgas. Noshi on tänapäeval vaid kunagise tähenduse illustreeriv sümbol: eriliselt volditud valgesse ja punasesse paberisse müssitud kuivatatud teokarp. Nii soovitakse pikka iga ja jõukust. Üldiselt tehakse saadud kingitus lahti andja juuresolekul ja seda imetletakse, aga siin on mõistlik vaadata, kuidas käitub teine pool ja jälgida sama tava.

Jaapanlased annavad kingituse üle kindlasti kahe käega ja kummardades ning ütlevad sinna juurde "tsumaranai mono des ga" (see on üks väärtusetu asi). Jaapanikeelset fraasi ei pea tingimata lausuma, aga öelda võiks midagi a la "this is just a simple thing"

Üldse on kombeks viisakalt kellelegi midagi ulatades (ka nt nimekaarte) anda need üle kahe käega kinni hoides.

Kas on mingid kindlad värvid, mida vältida? (ka riietuses) Riietuses tuleks vältida üleni valget (lein) ja kollast (munk).

Jaapanis on tähtis sünnipäev 60- juubel – „kanreki“. Kanrekit tähistatakse „teise

sündimise“puhul ja see põhineb vanale hiina kalendrile, mis kulgeb 60-aasta rütmis.

Uskumus on, et eluring jõuab alguspunkti tagasi 60-aastasena. Traditsiooniliselt kingitakse sel puhul punane kapuuts ja vest – sama riietus imikutel.

Tähendus on viidata kulgemist imikust vanainimeseni ja tähistatakse uut algust ehk

sündimist. Kanrekist võtavad osa sõbrad ja sugulased.

Tänan väärtusliku kokkuvõtte eest Jaapani kinkimise traditsioonide kohta Rein Rauda.

 
 
 

Comments


© Copyright 2016 Kaire Raiend
bottom of page