Rahvustaimed
- kaireraiend8
- Mar 1, 2017
- 2 min read
Taimedel on eriline koht inimeste elus ja südames. Taimi on kasutatud erinevate rituaalide ja tervisehädade korral, nendest on loodud laule ja neile on pühendatud poeeme.
Eriti austatud taimed on sageli saanud lausa sümboli tähenduse ning seatud kas siis ametliku või mitteametliku rahvustaimene riiki esindama. Mitmed rahvustaimed kuuluvad hävimisohus olevate ja haruldaste taimeliikide hulka ning on jõudnud rahvussümboli kaitsva tiiva alla just tänu keskkonnateadlikkuse tõusule.
Tsiteeritud raamatust “Maailma rahvustaimed” K. Kaur, U. Laansoo, T. Puusepp
Tegemist on suurepärase raamatuga, mis laseb aimu saada rahvustaimedest ja palju põnevaid fakte rahvustaimede ja puude kohta.
Hea rahvusvaheline suhtlemistava kohaselt võiks selles valdkonnas mingeid teadmisi omada. Näiteks kui küsin, milline on lähinaabrite rahvuslill, siis ehk ikka on see teadmine kusagilt meeles, et lätlastel harilik härjasilm ja soomlastel piibeleht. Nüüd kaugemal naabritel leedulastel on rahvuslill…? Juba keeruline, eksju? Punkti saavad need kes oskavad selleks nimetada aedruutu.
Mõned teadmised veel jagan näitena:
Luxemburgi mitteametlik rahvuslill roos on sümbolina inimajaloos olulisem koht kui ühelgi teisel lillel. Roosipungas on nähtud igaviku sümbolit –selle ümmargusel vormil ei ole algust ega lõppu. Veenus olevat andnud roosi vaikusejumal Harpocratesele, keelitades teda mitte rääkima oma armuelust. Selles ka üks roosi originaalsemaid tähendusi – ta on vaikimise ja saladuse sümbol. Keskajal riputati roos nõupidamisruumi lake, mis tähendas kuuldu ja nähtu saladuses pidamise nõuet ehk ladinakeelsena sub rosa dictum.
Prantsusmaal aediirist on kasutatud nii sümbolina kui kaunistuselemendina. Eelkõige seostub see Prantsusmaa monarhiaga. Kolme kroonlehe tõttu kasutati seda kujundit sageli Püha Kolmainsuse kujutamiseks. Tänapäeval sümboliseerivad selle kolm õielehte usku, tarkust ja vaprust.
Ja kas poleks mitte kena kui meile külla saabuvad prantsuse sõbrad märkavad tööläbirääkimiste ruumis või pidulikul söögil iiristest lilleseadet – küll juba seda osatakse hinnata, et on eeltööd tehtud läbimõeldud võõrustamise nimel.
Huvitav teadmine on ka, et Eestis on ajakirja Eesti Looduse toimetuse poolt valitud aasta puid 1996. aastast. Esimene väljavalitu oli kadakas, 2016 aastal kuslapuu ja 2017 on viirpuu tähelapanu all. Algaval rohehooajal kinkigem oma sõpradele taimi istutamiseks ja toetugem neile vihjetele, mis kingitusele lugu juurde aitavad tekitada. Head viirpuu aastat meile kõigile.
Comentários